Heakeelsus ja õigekeelsus

Arendaja ei pea koostama pikki sisutekste, kuid tal tuleb sõnastada iga päev lühikesi silte, pealkirju, teateid, selgitusi ja sõnumeid, mida võib suures rakenduses olla tuhandeid ja mis tarkvara arenedes sageli muutuvad. Nende lühitekstide koostamisega peab arendaja ise hakkama saama. Abiks on järgnevad juhised.

Lühendikirjutus

Elektronpost või elektronkiri on korrektne lühendada e-post, e-kiri, mitte inglispäraselt *e-mail, *email või *mail.

Arvelduskonto korrektne lühend on ak, mitte *a/a. Lühend ak sobib kasutamiseks arvetel, aga tekstis või vormis on soovitatav kasutada konto nr või IBAN.

Registrikoodi lühend on rg-kood, aga kuna see mõjub võõralt, võib Rahvusarhiivi tarkvaras lühendada registrikoodi reg-kood (oluline on, et lühendis ei oleks sidekriipsu asemel punkt).

Sobimatu on jätta teksti euro variandid *EURI, *EUR-i või *euri. Lühend EUR sobib üksnes valuutatabelitesse. Tekstis, kus muust valuutast ei räägita, on sobiv sõna euro või tähis € (nt sidumata tekstis sh hinnakirjas, tabelipeas).

Arvukirjutus

Numbrid ühest kümneni kirjutatakse jooksvas tekstis sõnadega, v.a statistikatekstides või muudes arvurikastes tekstides, samuti siis, kui vähemalt üks arv on komakohaga.

Arvu ja mõõtühiku vahel on tühik (nt 2 tk, 3 lk).

Arvu ees asuvad miinus- ja plussmärk on tühikuta (nt -35, +1).

Kui tabel sisaldab ainult kuni neljakohalisi arve, siis numbreid ei rühmitata. Seda tehakse alates viiekohalistest arvudest tagantpoolt kolmekaupa.

Telefoninumbrite rühmitamist tuleb alustada tagantpoolt ja teha seda neljakaupa (nt 744 1582).

Kümnendmurdudes on korrektne kasutada koma, mitte punkti (nt 10,2 meetrit).

Vahemike märkimisel tuleb kasutada pikka kriipsu, mitte sidekriipsu. Kriipsu ette ja taha pole vaja tühikuid lisada (nt 4000–6000). Vahemikus kasutatavate näitajate ühikut ei ole vaja korrata (nt 2–4%).

Kellaaja kirjutamisel on õige panna tundide ja minutite vahele punkt, mitte koolon (nt 10.15–10.30). Kui ajavahemikus on üksnes täistunnid, ei ole nullide lisamine vajalik (nt Oleme lahti E–R 9–19), aga kui näiteks ajakava sisaldab ka muul ajal algavaid ettevõtmisi, on ühtsuse mõttes hea lisada igale poole täistunni nullid:

10.00–12.00 Algus
12.00–12.45 Paus
12.45–13.45 Lõpp

Erandiks on tabelid, kus kuvatakse kuupäev koos kellaajaga. Seal tuleb tundide ja minutite vahel kasutada koolonit.

Üksinda asuvale araabia numbrile saab käändelõpu lisada alates ainsuse osastavast (v.a 1–4, millel ei ole ei omastava ega osastava käände tunnust). Käändetunnus tuleb lisada sidekriipsuga (nt 11-lt, 31-l, 41-le).

Kui arv kuulub sõnaühendisse ja ühildub käändes, siis numbrile käändetunnust ei lisata (nt 30 tellimusele). Kui tegemist on aga pikema sõnajadaga ja käändetunnusega sõna jääb arvust kaugele, võib numbrit täiendada käändetunnusega (nt 30-le uurimissaali väljastatud tellimusele).

Kui omadussõna on välja kirjutatud, tuleb see arvuga kokku siduda sidekriipsu abil (nt 25-liikmeline, 125-leheküljeline). Kui arvule järgnev ühik on aga lühendina esitatud, kirjutatakse see lahku (nt 120 a raamat). Teistmoodi käitub protsendimärk, mis jääb arvuga alati kokku (nt 10% osakaal).

Tehtemärkide ette ja taha jäetakse tühik (nt 2 + 3 = 5). Tuleb jälgida, et kasutusel oleks korrektne korrutusmärk (*4 x 5 > 4 × 5).

Kirjavahemärgid

Punkt

Kui veebilingid ja meiliaadressid jäävad lause lõppu, käib lause lõppu ikka punkt: Lisateavet saab e-posti aadressilt eteatis@ra.ee. Vaata ka ra.ee.

Pikk kriips

Tänapäeva fondid sisaldavad mitmes pikkuses pikki kriipse (–, —), kuid nende eristamine ei ole õigekirja küsimus. Rahvusarhiivi rakendustes tuleb pika kriipsuna kasutada enn-kriipsu (–).

Pikka kriipsu kasutatakse arvu- ja ajavahemiku näitamiseks sõna kuni asemel, sealjuures ei lisata pika kriipsu ette ega taha tühikut.

Hüüumärk

Hüüumärk on omal kohal käskude, soovide ja palvete väljendamisel (nt Tähelepanu! Lisage fail!). Väitlause lõpus mõjub see ülepingutatult (nt *Sisestatud turvakood ei ole õige!).

Jutumärgid

Eestis on kasutatud mitmesuguse kujuga jutumärke:

• saksapärased „…“ – sagedasimad 1920.- 1930. aastate trükistes ja eelistatud alates 2013. aasta ÕS-ist
• prantsuse ja vene «…» – levisid Nõukogude Liidu ajal
• inglise “…” – hakkasid levima 1990. aastatest koos arvutikirjaga
• soome ”…” – hakkasid levima 1990. aastatest alates
• „…” – valiti 2006. aastal ilmunud ÕS-i tarbeks, sarnanevad käsitsi kirjutatutega (kasutatakse ka ungari, poola, rumeenia, serbia keeles)

Standard soovitab, mitte ei käsi, ja kõige olulisem on kasutusühtlus. Rahvusarhiivi rakendustes on mõistlik kasutada standardklaviatuuri ühepoolseid jutumärke "…".

Arvutikäsklused ja veebilehel esitatavad rubriigid, sakid, nupud jms kirjutatakse jutumärkides, nt Klõpsake nupul "Lisa". Tellimused kuvatakse jaotises "Kinnitamata tellimused".

Kaldkriips

Murdudes kirjutatakse kaldkriips tühikuteta: 2/15.

Jagamistehetes jäetakse mõlemale poole kaldkriipsu tühik: 16 / 4 = 4.

Kui arvulise näitaja juures on ühikutest üks sõnaga välja kirjutatud, kaldkriipsu ei panda, nt *15 tk/pakis > 15 tk pakis; *40 eurot/tund > 40 eurot tund.

Kui kaldkriips eristab üksiksõnu, ei eraldata seda tühikutega, nt ja/või, linn/vald, kui aga kasvõi ühel pool on mitu sõna, tuleb mõlemale poole kaldkriipsu jätta tühik, nt olen rahul / ei ole rahul, ajavahemik / kuude arv.

Euro tähis

Euro tähis kirjutatakse summa järele (nt 34 €).

Ühildumine

Sõnadega kehtima, kehtima hakkama ja kehtestama ei tohi teha rektsioonivigu. Õige rektsioon on, et otsus kehtib alates 25. aprillist, aga hakkab kehtima või kehtestatakse 25. aprillil.

Veebiaadressi ei tohi lause lõpus jätta ühildamata (nt *Täpsemaid juhiseid vaata ra.ee/vau). Sellistes lausetes tuleb lisada lingitud aadressi ette sobivas käändes sõna (Täpsemaid juhiseid vaata aadressilt ra.ee/vau) või linkida veebitekstis sobivas käändes sõna (Täpsemaid juhiseid vaata virtuaalse uurimissaali veebilehelt).