Vormistus- ja vormindusvõtted

Loetelude ja tabelite vormistus- ja vormindusvõtted

Loetelu

Loetelujaotisi on mõtet nummerdada siis, kui tahetakse rõhutada esitatud andmete järjestust või arvu, kui mujal tekstis viidatakse mõnele loetelu jaotisele või kui need koosnevad mitmest lausest. Teistel juhtudel on parem kasutada täppe või muid tähistajaid.

Sõnadest või fraasidest koosneva loetelu jaotised algavad väikese tähega (v.a nimed) ja nende lõppu pannakse koma. Kui sissejuhatav lause sisaldab kokkuvõtusõna (järgmised, alljärgnev vm), pannakse selle järele koolon.

Sissejuhatav lause võib aga jätkuda sujuvalt ka loetelu jaotistes. Sel juhul kokkuvõtusõna puudub ja kooloni võib ära jätta.

Loetelujaotiste tugevama eraldusmärgina kasutatakse semikoolonit – kindlasti juhul, kui näiteks fraasidest koosneva loetelu mõnes jaotises on lause, mis eraldatakse eelnevast punktiga, aga ka siis, kui mõni jaotis sisaldab koma.

Kui loetelujaotisteks on laused, lõpeb sissejuhatav lause enamasti punktiga ja jaotised kirjutatakse esisuurtähega. Punkt pannakse ka järjestustähisena kasutatava numbri järele ja loetelu iga jaotise lõppu.

Mitmetasandilisi loetelusid koostades tuleb jälgida, et ühelgi tasandil ei oleks ainult ühte jaotist. Üksik jaotis tuleb liita eelmise tasandiga või võimaluse korral moodustada vähemalt kaks jaotist. Mitmetasandilise loetelu viimase järjestusnumbri järele pannakse punkt. Kui loetelu jaotisele viidatakse tekstis, siis järjestusnumbri lõpupunkt kustub (nt punktis 1.2.2 nimetatud teenused).

Kui loetelu koosneb küsimustest, pannakse sissejuhatava lause lõppu punkt ja iga loetelujaotiseks oleva küsilause lõppu küsimärk.

Kui loetelu moodustab küsimuse, mis algab sissejuhatava lausega ja jätkub loetelujaotistes eri vastusevariantidega, võib panna iga jaotise järele koma ja lõpetada loetelu küsimärgiga.

Kui loetelus kasutatakse keeleväliseid märke (täppe, tärne, pikki kriipse, linnukesi jm) ja kujundlikel kaalutlustel soovitakse jätta visuaalselt puhtamat muljet, võib jaotised jätta ka lõpumärgita (koma, semikooloni või punktita).

Tabel

Vertikaaljooned võib ära jätta siis, kui veergude vahel on piisavalt ruumi.

Kui veergude vahel on piisavalt ruumi ja read on triibutatud, siis võib ära jätta nii vertikaal- kui horisontaaljooned.

Arvandmed tuleb joondada paremale, et järgujaotised oleksid kohakuti. Neljakohalistes arvudes tuleb niisuguse joondamise korral kasutada erandlikult tühikut, et kolme tagumise numbri ees olev vahe jookseks ühtlaselt ülevalt alla. Kui samu neljakohalisi arve käsitletakse aga tekstis, kirjutatakse need ilma tühikuta.

Kui arvud on erisuguste mõõtühikutega või kuuluvad eri suurusjärkudesse, joondatakse need lahtri keskele.

Korduvad andmed tuleb panna pealkirja, lahtritesse võib jääda üksnes see teave, mis erineb. Tähise või lühendiga kirjutatud mõõtühikuid ei eraldata eelnevast tekstist komaga ega panda sulgudesse, samuti ei lisata neile käändelõppu.

Tabelis ei tohi olla veerge, kus on ühed ja samad andmed.

Tabelipeas olev info peaks olema võimalikult lühike, nt mitte *ERPLY arve number, vaid Arve. Kui võimalik, esitatakse tabelipeas olevad sõnad ainsuses.

Tabelipeas kasutatakse suurt algustähte. Olenevalt teksti iseloomust võib lahtrite tekst alata nii suure kui ka väikese algustähega; kui lahtris on täislause, siis suure algustähega.

Lõpupunkti enamasti tabelilahtrites ei kasutata, sest eristajana toimivad tabeli piirjooned. Kui lahtris on mitu lauset, kasutatakse eraldavat punkti.

Kui tabelis olevaid andmeid on vaja kommenteerida, võib vajalikku kohta lisada viitemärgi, korrata seda tabeli all ja kirjutada selle järele selgituse. Kui viitemärk käib kogu tabeli kohta, pannakse see pealkirja juurde; kui tulbas olevate andmete kohta, siis tulba päisesse; kui mõne lahtris oleva teabeüksuse kohta, siis selle järele. Joonealused märkused esitatakse kaks punkti väiksemas kirjas.